Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda vastus Vabariigi Presidendi Kantselei kirjale
„VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI
29.12. 2011 nr 2.6-2/3480-2
Lugupeetud härra Grigorjan
Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda juhatuse 13.12.2011 pöördumune jõudis Vabariigi Presidendi Kantseleisse.
Intervjuus Šveitsi ajalehele Der Bund selgitas president Ilves teiste teemade seas ka vene keele tähendust okupatsioonivõimude poliitikas Eestis, tegi seda minevikuvormis ega rääkinud Eestis elavate mõnede vähemusrahvuste emakeelest. President Ilves on korduvalt rõhutanud rahvusvähemuste rolli olulisust Eesti rikastamisel.
Head vana aasta lõppu ja õnnelikku uut aastat!
Lugupidamisega
Siim Raie
Direktor“
Nii näeb välja Erki Holmbergi koostatud vastus-dokument meie avalikule kirjale, milles mõistsime hukka president Toomas Hendrik Ilvese Šveitsi ajalehele Der Bund antud intervjuus sisalduvad väited vene keele kui okupatsioonivõimude keele ning venelaste kui oma privileegid kaotanud härrasrahva kohta. Kirjas rõhutasime, et presidendil ei ole sobilik moonutada oma riigi ajalugu ning ajada segi juriidilisi mõisteid okupatsioon ja vägivaldne inkorporeerimine.
Me täname Vabariigi Presidendi Kantselei direktorit härra Siim Raiet uue aasta künnisel saadud vastuse eest.
Kuid samas Vähemusrahvuste Esindajate Koda juhatus on volitatud teatama, et avalik kiri oli adresseeritud mitte kantselei direktorile, vaid vahetult Eesti Vabariigi riigipeale, kes põhiseaduse kohaselt on kõigi Eesti kodanike president.
Vaatamata austavale suhtumisele härra Siim Raiesse kui isiksusse, näeb koda tema vastuses vaid tavalist vormitäidet. Vastuses ei leia ümberlükkamist ükski avalikus kirjas toodud väidetest, pole ka vabandust sadade tuhandete inimeste ees, keda presidendi ütlused hingesopani solvasid. Presidendi isikliku vastuse asemel püütakse meile sisendada, et president ütles seda, mida ta ei tahtnud öelda või et temast on jälle valesti aru saadud. Sootuks väljend okupantide keel või okupatsioonivõimude keel kõlab Toomas Hendrik Ilvese ütlustes juba mitte esimest korda, väited sadade tuhandete deporteeritute kohta ning muud ajaloolise tõe moonutused räägivad kas lünkadest ajalooteadmistes või riigipea populistlikest katsetest mängida rahvamasside kõige madalamate instinktidega ja rakendada ellu poliitika põhimõtet – „lahuta ja võimutse!”
Isegi sotsiaaldemokraatlik erakond, kelle ridades meie praegune president alustas oma poliitilist karjääri, on mõistnud hukka endise liidri arvamusavaldused. Leiame, et teha etteheiteid sotsiaaldemokraatidele, tervele reale kodanikuühiskonna organisatsioonile ning Eesti tuntud kultuuritegelastele analoogselt meiega riigipea ütluste valestimõistmises oleks mõttetu tegu.
Käesolevat vastuse vormi peame sõna otseses mõttes lugupidamatuse ja oma sõnade eest vastutamatuse väljenduseks. Taoline riigipea käitumine võib kutsuda esile ksenofoobseid meeleolusid ühiskonnas ning negatiivselt mõjutada Eesti mainet.
Lähtuvalt ülaltoodust kutsume veel kord president Toomas Hendrik Ilvest üles vabandama sadade tuhandete oma riigi kodanike ja maksumaksjate ees täiesti alusetu solvamise pärast. Peame taolist sammu igati õiglaseks ja mõistlikuks, mis välistaks edasiste konfliktsituatsioonide teket.
Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda juhatus
Vastu võetud 5. jaanuaril 2012
Avalik kiri Eesti Vabariigi presidendile hr. Toomas-Hendrik Ilvesele
Hr. Eesti Vabariigi president
Lähtudes Teie intervjuust Šveitsi ajalehele Der Bund (http://www.derbund.ch/ausland/europa/Es-ist-nicht-nachhaltig-wenn--mit-Betrgen-fortgefahren-wird/story/25059592) on Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda hämmingus Teie poolt välja käidud solvangute ja lugupidamatu suhtumise pärast Eesti kodanike aadressil, kes erinevad Teist etnilise ja keelelise päritolu poolest. Tahaks Teile meelde tuletada, et nõukogude perioodil 80% Eesti riigi juhtorganitest moodustasid etnilised eestlased ning Narva kanguri privileegid ei erinenud millegi poolest Mulgimaa kolhoosniku privileegidest. Teie kriteeriumide järgi võib ka eesti keelt nimetada „okupatsioonivõimude keeleks" ning eesti rahvast „härrasrahvaks". Sellel, mis juhtus Eesti Vabariigiga 1940ndal aastal, pole midagi ühist sellega, mida nimetab okupatsiooniks rahvusvaheline õigus. Kui olme tasemel mõistete „okupatsioon" ja „inkorporatsioon" segi ajamine on kuidagi moodi mõistetav, siis riigipea poolt on terminite ebakorrektne kasutamine lubamatu.
Te olete üles kasvanud Ameerika Ühendriikides, kus nimelt okupantide keel on tänaseks kujunenud de faсto riigikeeleks. Praegune USA territoorium oli – ja seda pole keegi eitanud – relva abil hõivatud inglise kolonistide poolt, kes halastamatult hävitasid kohaliku põliselanikkonna. Kas saab siis süü selle eest panna inglise keelele? Teisalt on olemas ka Soome näide. Vaatamata sellele, et Soome oli pikka aega rootsi võimu all ning rootslastest elanikkond käesoleval ajal moodustab vähem kui 6% kogu rahvastiku üldarvust, on rootsi keel teiseks riigikeeleks.
Mistahes püüdlused õigustada vähemusrahvuste ebavõrdset kohtlemist, viidates okupeeritud minevikule, on äärmiselt kohatud. Tsiviliseeritud maades peetakse taolist tegu rassismi ja ksenofoobia ilminguteks.
Hr. president, Teie olete riigipea ning Eesti Vabariigi põhiseaduse järgimise garant, mille kohaselt on keelatud igasugune ahistamine usuliste, etniliste, keeleliste jne. tunnuste alusel.
Me mõistame, et Teie ei elanud Eestimaal ajal, mil paljud eesti keelt mittekõnelevad vähemusrahvuste esindajad võitlesid koos eestlastega Eesti riigi iseseisvuse taastamisel. Olgu öeldud, et Teie eelkäija, president Arnold Rüütel hindas kõrgelt vähemusrahvuste rolli selles protsessis. Teie aga püüate mitte märgata vähemusrahvuste panust Eesti riigi taasiseseisvumise taastamisel. Lisaks kõigele peate vene keelt kui venelaste emakeelt ja Eestis elavate vähemusrahvuste de facto suhtluskeelt „okupatsioonivõimude keelte" hulka kuuluvaks.
Esindades vähemuste huve leiab vähemusrahvuste koda, et võimude keeled ja rahvuskeeled ei pruugi ajaloos alati kokku langeda. Eestis elavad vähemusrahvused ei pea kandma vastutust nn. „okupatsiooniaastatel" toime pandud tegude eest. Keeli nimetatakse rahvuskeelteks seetõttu, et nad on ühe või teise rahvuse identiteedi ja vaimsuse väljendusvahendiks. Solvates keelt, Te ühteaegu solvasite kõiki keelekandjaid. Vene keel ei ole süüdi bolševike liidrite poolt toime pandud repressiivsetes tegudes täpselt nii nagu saksa keelt ei saa süüdistada natsistlikes kuritegudes. Mistahes keele abil saab väljendada kõrget humanistlikku suhtumist teiste suhtes või vastupidiselt külvata etnostevahelist vaenu. Kõik sõltub nendest, kes seisavad riigi eesotsas ja juhivad riiki – nende poliitilisest kultuurist ning moraalsetest väärtustest.
Oleme arvamusel, et Teie, hr president peate lahti seletama Eesti rahvale oma seisukoha ning vabandama selle osa elanikkonna ees, keda solvavalt nimetasite „härrasrahvaks" ning nende emakeelt „okupatsioonivõimude keeleks". Edasine suhtumine Teisse kui riigipeasse hakkab sõltuma Teie tegudest.
Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda juhatus
13.12.2011
Eesti vähemusrahvuste kongressi resolutsioon Eesti Riigi rahvuspoliitikast
Kakskümmend aastat tagasi, 24.septembril 1988.aastal ja 1991.aastal toimunud referendumil toetasid vähemusrahvused, esinedes loosungi all «Teie ja meie vabaduse eest», eesti rahva õigust iseseisvusele ja omariiklusele. Kahjuks aga leidis alates 1992.aastast aset «riigi etniline erastamine», mille tulemusena sajad tuhanded mitte-eestlased tunnistati välismaalasteks ja neilt võeti ära kodakondsus.
Täna, oma 90-dal juubeliaastal, jätkab Eesti Vabariik, olles Euroopa Liidu liige, vaatamata XXI sajandi reaaliatele, monorahvusliku riigi ülesehitamist, faktiliselt ignoreerides seejuures tõsiasja, et tema territooriumil elavad vähemusrahvused. Neile vähemusrahvustele jäetakse üksnes integratsiooni objekti roll, keda vastavalt õigusaktidele ja programmidele kutsutakse üles omandama eesti keel ning võtma omaks eesti kultuur, kombed ja traditsioonid, eirates seejuures enda keelt ning kultuuri. Riigi arengu etnilise mudeli pealesurumine seadusandluse pideva karmistamise teel ja karistuspraktika laiendamine keelelise suhtluse sfääris jätab inimesed ilma võimalusest töötada juhtivatel ametikohtadel, rahulikult teha tööd ja ajada oma äri.
Loe edasi: Eesti vähemusrahvuste kongressi resolutsioon Eesti Riigi rahvuspoliitikast
Eesti vähemusrahvuste kongressi resolutsioon keelepoliitikast ja haridusest
Kongress lähtub tähtsaimast printsiibist, et inimene on ja jääb iga riigi tähtsaimaks rikkuseks ja ressurssiks. Inimene peab ennast tundma sõltumata oma keelelisest kuuluvusest ühiskonna täisväärtusliku subjektina. Kõik püüded kasutada keelt vähemusrahvuste esindajate ühiskonnaelust osavõtu võimaluse piiramiseks ja ühe ühiskonnaosa tahte pealesurumiseks teisele ühiskonnapoolele läbi keeletsensuse või muude piirangute kehtestamise kujutab endast otsest kallalekippumist isiksuse õigustele ja vabadustele.
Loe edasi: Eesti vähemusrahvuste kongressi resolutsioon keelepoliitikast ja haridusest
Rahvusvähemuste rollist ja selle tähtsusest Eestimaa iseseisvuse taastamisel (Konverents)
Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koda ning Narva Linna Rahvuslike Kultuuriühingute Koordinatsiooni Nõukogu kutsuvad Teid osalema konverentsil.
Konverents toimub neljapäeval, 28. augustil 2008.a. algusega kell 11.00 Narva Linna Volikogu saalis aadressil Peetri plats 1.
Loe edasi: Rahvusvähemuste rollist ja selle tähtsusest Eestimaa iseseisvuse taastamisel (Konverents)